Pöff käib! Pöff on hoos! Pöff näitab! Pöff õpetab! Pöff lõbustab! 

November, pimedus hommikul ja õhtul, hundi ulg paitab kõrvu- inimesed jooksevad PÖFFile, et vaadata filme, millest enamus ei jõua kinolevisse. 

eestielu.goodnews.ee
eestielu.goodnews.ee

Tahan siia festivali mellu tuua enda viimase aja mainstream filmide külastused. Ma muidugi ei tea, kui tubli inimene ma olen, et panen Priit Pääsukese filmi peavoolu alla. Vabanduseks saan öelda, et ma nägin filmi festivali külastamata. 

“Keti lõpp” 

Enne filmi ja lavastust oli näidend, selle olin ammu-ammu läbi lugenud ja iga detail polnud filmiks enam meeles. See polegi tähtis, kas inimene on eelnevalt näidendit lugenud või lavastust näinud.

Mulle kohutavalt meeldis see burgeri restoran:

  1. Interjöör meenutab Ameerika 70ndate burgeri ja milkshake’i restorane
  2. Põhjamaade arhitektuur tervitab enne sisenemist

Film on täis peegelpilte. Inimene otsib ennast ja vaatab endale otsa, kas ta on selles kohas, kuhu ta jõudma pidi. Nendes peegeldustes sa ei kuule mõtisklusi, ent iga inimene teab, mida ennast nähes mõelda. See on film, mis sunnib sind juurdlema küsimustele, mida oled aastaid edasi lükanud. 

Ühes hetkes võib olla nii palju suuri küsimusi, millele sa ei taha otsa vaadata.

Kas ta armastab mind? Kuidas ma suhtlust alustan? Miks mind olemas pole? Kuidas minna edasi? Kas ma olen imelik? 

"Kett" Aleksandra Film, Luxfilm
“Kett” Aleksandra Film, Luxfilm

Iga tegelane võitleb oma minapildiga. Inimeste “mina”  saab lüüa, kui enesekindlus pole piisav.  Enesekindlusele annab hoobi keskkond. Ja siis sa hakkad ennast kaitsma. Ainult sellepärast, et sul on tunne, et mitte keegi ei ole selline nagu sina. Sa oled ainukene.

Ja siis keegi küsib sult, et miks sa seda teed. Vaikus. Jääd mõttesse ning hakkad vastama küsimusele, kuid ise tead, et ükski nendest vastustest ei rahulda sind. Mõtled-mõtled-mõtled. Kuniks sa välja mõtled. Alles siis saad ennast vabaks lasta.

“Jigsaw” 

Seitse korda olen “Saagi” vaadanud ning kohustus on vaadata ka viimast osa. Kinno suundusin täpselt nii, et ma ei viinud ennast kurssi ja ei vaadanud üle eelmiseid osi. Seda polnud vajagi.

tumblr. Jigsaw

Ma jõudsini tegelikut järeldusele, et rõvedus-level on nii kõrgel, et kogu: veri; tapmine; rebimine; nutmine; oksendamine; kukkumine; hüppamine, ei pane mind silmigi pilgutama. Aga see selleks.

Õudne on mõelda, et üks meesterahvas hakkas õigluse kohtunikuks ning kõneleb surnute eest.  Kuigi Jigsaw’d pole enam elavate nimekirjas, siis tema mängud jätkuvad. 

Kuid see osa toob esile, et Jigsaw suudab andestada… Et ka tema on eksinud oma elus.

Siin on meil ka mõnus mäng, kus inimesed võistlevad selle nimel, et kes neist ellu jääb. See osa oli kõige mõnusam, kuna tuli jälgida detaile. Kui sa neid jälgisid, siis filmi lõpuks jõuavad kõik pusletükid oma kohtadele. 

Saw V
Saw V

Selles osas pole palju verd ehk  saagilikku sõgedust. Siin osas mängid sa mängu “Arva ära, kes on JIGSAW.” Osaliselt on mul häbi, et ma mängisin seda, sest filmitegijad planeerisid nii ja ma allusin nende tõhusale mõjutamisele.

Nagu eelnevates osades on näha, siis võidurõõm on kõige ilusam asi maailmas.

“Pahad emmed 2” 

Teist korda vaatama ei lähe. Teine osa ei sunni esimest osa vaatama. Tund ja 44 minutit ning meelde jäi kaks nalja– vahatajate raske elu ning üks epic armumine. 

tumblr_os9h8hKqhP1qd4rf5o1_500Tegelikult film on väga positiivselt ülesehitatud: 

  • Tuleb andestada 
  • Tuleb mõista
  • Tuleb armastada
  • Tuleb arvestada

Muidugi kõige tähtsam on see, et emad on ka inimesed ning tahavad lõbutseda… Eriti sellisel ajal nagu JÕULUD (ühiskonna surve teostada ideaalseid jõule).