Olen teiega pikalt-pikalt tahtnud jagada oma teekonda esimese bikiinifitnessi võistluseni. Ma vist tegelikult alles nüüd tunnen, et olen täielikult sellest kõigest taastunud ning valmis osakese ka lugejateni tooma. Enne kui ma oma teekonnast hakkan jutustama, teeksin teid, lugejaid ja fitnessi kui spordiala lähemalt tuttavaks.

Kindlasti on paljud teist kuulnud, et võrreldes klassikalise kulturismiga ei nõua bikiinifitness eriti palju treenimist, sest alal pole vajalik niivõrd suur lihasmass. See on tõsi, et bikiinivõistlustel osalejatelt ei nõuta nii palju lihaseid ja kuivust kui bodyfitnessi võistlejatelt – ometi ei piisa vaid säravatest bikiinidest ja ”klaaskingakestest”. Bikiini kategoorias on palju teisi aspekte, mille peale enamus inimesi kindlasti mõeldagi ei oska.

Loetakse väga oluliseks kogu keha üldist tasakaalu. Bikiinivõistlustel mängib ilmselt suurimat rolli geneetika ehk looduse poolt kaasa antud kehaline struktuur, mida ei asenda ükski lisaks tehtud lihastrenn. Ma ei saa küll kindlat seisukohta võtta, sest puudub teiste kategooriate võistluseelse ettevalmistuse kogemus, aga ehk on bikiinifitness võrreldes kõikide teiste fitnessi aladega isegi kõige nõudlikum. Proportsioonid – jäsemete pikkused kogu keha suhtes ja lihasmass peavad olema tasakaalus! Võistlejal ei saa olla kuskil rasva suhtes probleemseid piirkondi, vaid kõik peaks ideaalis olema jaotunud ühtlaselt.

Bikiini vs Body
                                                                   Bikini vs Body

Teine äärmiselt oluline asi on esinemisoskus ja lavasära. Kui sulle on antud proportsioonide poolest ”täispakett”, aga puudub oskus laval oma parimaid külgi esile tuua, oled sa ilmselt vales kohas oma potentsiaali raiskamas. Võistleja, kes on valinud bikiinifitnessi, peab oskama laval olemist ja esinemist nautida nii, et see on kohtunikele ja pealtvaatajatele kaugelt näha.

Kui kaua ma alaga tegelenud olen ning kaua läks mul aega, et lavale jõuda?

Eks ma tegelikult pikemat aega käisin vaikselt jõusaalis, enne kui võistlema minemise mõtte pähe võtsin. See juhtus kuskil 2016. aasta märtsis, kui vaatasin peeglisse ning panin tähele jõusaalitreeningute mõju oma kehale. Vaatepilt meeldis mulle ja toimis kui motivatsioonisüst! Miks mitte teha trenni edasi seades omale eesmärk lavalaudadele jõuda? Lasin teha kiire kehakoostise analüüsi, et selgem pilt ette saada, ning teada, mis suunas edasi liikuda. Toitumine on number 1! On oluline, et keha saaks kõik vajalikud toitained kätte ning kasvamiseks oleks piisavalt ”kütust”. Teadagi on iga indiviid erinev ning tähtis teada, mis mõjub ja töötab sinu puhul kõige paremini. Õnneks oli tuttavaid, kes on ise mõne hooaja võistelnud ja kellelt sain õige toitumise ja kaloraazi arvutamise osas nõu. Väga suured abimehed mealprep’ i koostamisel olid köögikaal ja äpp MyFitnessPal. Võistlesin esimest korda 1. aprillil Pärnus SPA & Sport Cupil ning 29. aprillil Salme Kultuurikeskuses, kus toimusid Eesti Karikavõistlused kulturismis ja fitnessis.

Treeningud

Mis puudutab minu treeningrežiimi, siis sellega pole mul kunagi probleemi olnud. Naudin trenni tegemist ning jõusaal on minu jaoks koht, kus saan ennast täielikult argimuredest välja lülitada. Eks ikka tuleb ette olukordi, kus olen energiast tühjaks imetud ja ei tunne ennast kuigi hästi. Kunagi ma ei lasknud oma kehal puhata, kui ta seda vajas. Selline suhtumine ei too kiiremini tulemusi. See teekond on õpetanud oma keha paremini tunnetama ja kuulama. Kui pgreat-abs-are-made-in-the-kitchenole trenni minemise tunne, siis oskan puhata. Pole mõtet minna poolikut trenni tegema, kui keha ütleb, et täna ei suuda 100% anda.

Trennis käin 5x nädalas ning need on nädalal lõikes jaotunud nii: 2x jalad, 1x rind, õlg, triitseps, 1x selg, biitseps, 1x õlg, tuhar. Mõnikord teen ka mõne trenni lõpus kõhtu, aga seda liialt ei vaja. Kõhulihased on igal inimesel olemas ning välja saab need tuua õige ja tasakaalustatud toitumisega.

Jalgu treeningi nüüd nädalas rohkem, sest ülakeha on arengust ees ja nii palju trenni ei vaja. Reeglina on nii, et üks nädal on raske nädal, kus pingutan endast maksimumi välja ning seal kus annab, tõstan ka raskusi. Teine on kergem ehk superseeriate nädal, kus teen pikad kordused veidi kergema raskusega. Seda just lihastunnetuse parandamiseks.

Toitumine

Tervislik ja tasakaalustatud toitumine on kujunenud minu elustiiliks. Üldiselt on nii, et mida enamateks osadeks suudame jagada päevas tarbitud toidukoguse, seda rohkem kulutab organism energiat. Ühtlasi soodustab see ka ainevahetust, sest magu ei ole üle koormatud. Minul on päevas 5 toidukorda, pikematel päevadel isegi 6! Ideaalis üritan iga 3-4 h tagant süüa, et keha ei peaks nälga tundma.

Minu päevamenüüsse kuuluvad:

  • Hommikupuder, müsli
  • Muna (praemuna, omlett erinevate juurviljadega)
  • puuviljad (banaan on must have)
  • teraviljad (basmati riis, tatar, riisigaletid)
  • köögiviljad (tomat, kurk, spinat, küüslauk jne)
  • kodujuust/kohupiim/ kreeka jogurt (enne magamaminekut alati aeglaselt imenduv valk)
  • liha (põhiliselt kana, aga mõni on kalapäev)
  • proteiinipulber (pärast trenni lisavalguna)

Elu enne võistlusi 

Võistluseelne dieet

Dieedile läksin kohe uue aasta 2. päeval, algkaaluga 57,3 kg. Nädal enne seda kruttisin oma kaloraaži lakke, et ainevahetust kiirendada (u 2600 kcal päevas). Dieedile minnes kärpisin oma kaloraazi 10% madalamaks ning hakkasin vaatama, kuidas keha reageerib. Alguses läks kõik ilusti ja kaal langes jaanuari lõpuni õiges tempos, nädalas on optimaalne -0,5 kg, et kaalulangus ei hakkaks toimuma lihaste arvelt. Jaanuari lõpuks kaalusin 53,3kg ehk 3 kg oli valdavalt rasva arvelt maha läinud. Siis jäi kaal pidama ning pidin kaloraaži langetama 1950 kcal-ini päevas ja muutma makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) osakaalu. Võtsin süsivesikute arvelt koomale. Dieediperioodil on rangelt soovitatud mitte tarbida lisasuhtkrut ehk su elu ei ole just magus nende kuude vältel. Kuigi mul oli täiesti ükskõik igasugustest koogikestest ja kommidest, mida minu teine pool mu nina all sisse sõi, polnud see aeg mulle sellegipoolest lihtne. Okei, tegelikult, kui ma pidin vaatama, kuidas ta kahe suupoolega rafaellot sõi, läksin endast välja. Kuskil dieedi keskel oligi väga raske, kaal tõusis, seisis – hüppas üles-alla. See kõik viib keha stressi, ning kui see toodab liigselt stressihormooni kortisool, pärsib see ka kehalist arengut. Omast kogemusest võin öelda, et ei maksa liigselt elada kaalunumbris, stressad sellevõrra vähem ning arengus ei teki vastureaktsiooni.

Emotsioonidega toime tulemine

Minust voolas läbi täielik emotsioonide laviin ja ma ei osanud nendega midagi peale hakata ehk mida võtta, mida jätta. Võisin käituda täiesti nagu bipolaarne inimene. Vahepeal olin täielik närvipundar ja mõtlesin, et ma olen küll haige inimene. Mul on kahju oma lähedastest inimestest, kes said osa mu halvast tujust, kuid ikkagi proovisid mind mõista ja toetada. Kõht oli tühi, kaal ei langenud, energiapuudus, pidev väsimus, aju ei funktsioneerinud – APPIIII!!!!

Lõppkokkuvõttes olen õnnelik, et sellise katsumuse vastu võtsin. See kõik õpetas mind oma füüsilise ja vaimse mina vahel tasakaalu leidma ning mõistma, kui oluline see on. Õpetas oma emotsioone kontrollima ning nendega toime tulema. Kindlasti muutusin ka rohkem distsiplineeritumaks ning tean, et kui midagi väga tahta, peab millestki loobuma. Kui su peas on kõik hästi ja sa oskad teekonda nautida, siis ka keha tunneb ennast hästi ja kõik sujub iseenesest.

Poseerimine

Nagu ka eelpool mainisin, on fitnessis suur osa võistlusteks valmistumisel poseerimisel. Väga suur töö tuleb teha treeningutega, kuid rasket vaeva peab nägema ka lavalise poolega. Seda enam, et võistlejatel on veidi erinevad poosid. See viimane kehtib just bikiinifitnessi võistlejate kohta. Teistes kategooriates on kindlamad reeglid pooside kohta. Õigete pooside leidmine ja sisse harjutamine ei toimu üleöö. Selleks, et võistleja mõjuks laval loomulikult ja samas tooks välja parima vormi, on vaja tööd teha. Kõik võistlejad käivad selle pärast oma lavalist liikumist ala spetsialisti käe all õppimas – jah, isegi mehed! Niisama ei tulista keegi puusalt. Bikiinifitnessis on neli kohustuslikku poosi, mis sooritatakse laval veerandpööretena peakohtuniku ütlemise peale.

Mina käisin oma lavalist liikumist harjutamas rahvusvahelise fitnessiliidu kohtuniku Eleri Reinarti käe all. Alguses oli ikka väga raske ennast vabaks lasta ja üldse pihta saada, mida ma tegema pean. ”Aja oks laiali”… no mis asja sa sellega mõtled?!?! Lailihase tunnetuse sain kiirelt sisse selja paremas pooles, aga vasak pool oli väga problemaatiline ja tundus, et seda ei saagi korda. Eleri mõtles kõikide võimaluste peale, mis mulle parem ja lihtsam võiks olla, harjutasime isegi läbi bodyfitnessi pooside. Sain selja laiaks, kuid hoidma ei jäänud. Seepärast käisin ka bikiinivõistleja Kristina Nuuti juures. On soovitav käia mitme erineva asjatundja juures poseerimas. Kui üks räägib rohkem teooriat, siis teine jällegi võib läbi praktika sind liikuma saada. Igaühel on midagi uut lisada, mis võib just sinule paremini omandatav olla.

Kulutused 

Nagu iga spordiala, nõuab ka fitness päris mitmeid suuremaid-väiksemaid väljaminekuid. Odav see spordiala kohe kindlasti ei ole.

  • EKFL’i aastane võistleja litsents + eraldi võistlustasud kohapeal
  • bikiinid, kingad ja nõuetele vastavad ehted
  • trennid, poseerimised
  • toitumine ja toidulisandid
  • grimm ja MUA (meigi) teenus võistluspäeval
  • kehahoolitsused enne võistlusi jne

 

18740369_1349739828406387_1944767737084686875_n18766124_1349739908406379_4311980816767378615_n

Gala-01-c

 

 

Oma võistlusbikiinid tellisin ANNA BIKINIS ning kingad soetasin Pole Dance Shopist.

Siinkohal ma hetkel lõpetaksin. Järgmises postituses räägin võistluspäevast ning lavatagusest elust ja melust.