Ühe päikselise päeva õhtul otsustasin end veidi reaalsusest eemale viia ja sattusin kino Sõpruse ette ja avastasin kinokava vaadates, et on kolmeka kolmapäev = pilet filmile 3eur. Juhuslikult oli kümme minutit aega filmini, mida olin tahtnud näha juba nädalaid.

Film on autobiograafia Alejandro Jodorowsky  noorukieas eneses kunstniku avastamisest ja sellest kuidas ta oskas õigel hetkel oma ellu tõmmata soovitud asju ning  lahti lasta kõigest kulunust.

Miks vaadata?

  • Autobiograafiad, üksikisikute elulood on hea võimalus näha paremini teist inimest, teise inimese maailma, tunda kaasa, näha ära ennast erinevates situatsioonides ja selle kaudu õppida.
  • Filmitutvustuse lehel oli žanriks kirjas “maagiline realism” , mida ei kohta just tihti. See on veider kooslus sellest kuidas reaalses maailmas tekkinud olukorrad võivad olla kergelt sürrealistlikud, ebatavalised, kummalised, maagilised. Filmis juhtunud asjad olid kujutatud nii veidralt: kõiges traagilises oli midagi naljakat, poeetilist. Kokku olid saanud autori kujutlusvõime ja tema lugu.
  • Kui tahad vaadata midagi sügavat, aga su mitte-nii-sügav-sõber tahab minna midagi lihtsat vaatama, siis see sobib ka, ausalt. Selles maagilises realismis on toodud ekraanile palju naljakat, mida saavad tarbida ka lihtsakoeliste filmide austajad.
  • Hispaania keele armastajatele ideaalne.