Minu jaoks on see nagu täiesti elementaarne teadmine – kõike, mida loed või näed, ei tasu uskuda. Isegi enda teadmisi ei tasuks uskuda. Tähendab, muidugi uskuda tuleb, aga tähtsam on mitte unustada, et kõik, mida tead, võib olla vale.

See läks nüüd väga filosoofiliseks väga kiiresti ja kirjutama pani mind tegelikult hoopis lihtsam “fenomen” – mingi lakkamatu jagamine. Arvad, et nägid midagi põhja panevat, midagi harivat, midagi huvitavat, midagi kurioosset? – Jaga seda! Aga kontrolli.

Terve Rootsi teeb seda! Vaata videost!

Kõik, mis seondub Rootsiga, süütab minus uudishimuleegikese. Facebooki feedil sattus ette video sellisest “üleriigilisest” nähtusest, et Rootsis ükskõik kus, ükskõik, mis kellaajal välja karjudes karjub sulle vastu veel mingi 15 inimest su läheduses. WOW, MISMÕTTES?!? Kust nad kõik tulevad, miks nad karjuvad?! Nii lahe! Jagan.

Kõigepealt küsisin oma Rootsis üles kasvanud peikalt, et kas see on päriselt. Ta vastas lihtsalt “ei” ja sinna see jäi. Täna jagas seda keegi jälle ja ma ikka ei saanud rahule jätta, võtsin appi kõikvõimsa Google ja tõepoolest, selline asi nagu “Flogsta scream” on tõesti olemas. Aga see pole sugugi üleriigiline, see pole sugugi nii random ja kuigi ta on siiani äge, siis on seda väga teistmoodi esitatud. Klikkide jaoks, muidugimõista. Teine link, mis üles tuli, oli Uppsala ülikooli lehekülg, kus selgitati, mis tegelikult toimub. Viies link Googles oli artikkel pealkirjaga “No, The Flogsta Scream Is Not a Nationwide Thing in Sweden”. Kogu see uuring võttis aega umbes 30 sekundit. Kas see on siis tõesti nii raske? Ma ei tea, võib olla olen ma ise imelik, et sellist veidikene väänatud clickbaiti jagada ei tahaks.

Su kodutaim tapab su 15 minutiga ära!

Teine olukord, mis jälle ka viimaste päevade jooksul mulle Facebooki lugudes ette juhtus, oli selliselt toredalt leheküljelt nagu avasta.me. Postitus ise on siin, ja kirjas on seal lihtsalt, et pildil olev taim tapab su lapse 1 minuti jooksul. Vabandage nüüd, aga mida kuradit? Ei teagi, kas nutta või naerda. Miks see mind nii närvi ajas? Mõned põhjused:

  1. Mis taimest jutt on? Mis selle nimi on?
  2. Mismoodi ta tapab? Kas ta tappis sinu ka 15 minuti jooksul ära?

Mingi mõttetu paanika külvamine. Mina siis jälle võtsin sõbramehe Google lahti. Seekord oli veidi keerulisem, kuna kus kurat ma tean, mis selle taime nimi on. Teadmiseks – diifenbahhia (tore nimi iseenesest :D). On tõesti  mürgine, ei soovitata tõesti süüa. Ja piima ei tasuks katsuda ning laste käeulatusest eemal hoida. Tekitab ville ja halvimal juhul võib lõppeda surmaga.

Aga kuidas inimesed sellist asja kohe jagama ja kommenteerima kukuvad, et “Oi appi, mul on ju ka see kodus! Aitäh, et sa ütlesid!” Maailma K Õ I G E lambisem lehekülg ütleb, et su lill tapab su ära ja sa kohe usud?! Kirjutatakse sulle, et paberi söömine pidi seedimisele hullult hea olema, pistad kohe mugima?


Kui on midagi, mida ajakirjanduse õppimine on mulle õpetanud, siis seda, et ei tasu midagi uskuda.  Te/me/sa/ma ei kujuta ette ka, kui palju igasugust lollust avaldatakse ka kõige prestiižsemates väljaannetes. Üks hea näide, mis meile loengus lugeda anti, leiad siit. Kokku võttes mees tegi uuringu, mis näitaks, et šokolaad aitab kaalust alla võtta. Uuring oli küll päris, kuid teadus selle taga oli kergelt öeldes kaheldav. Ajakirjad võtsid kõik selle üles ilma tausta kontrollimata ja üsna varsti suurte väljaannete pealkirjad kuulutasid suurelt, et šokolaad aitab kaalust alla võtta.

Ja iseeneesest on kõiges kahtlemine minu jaoks üks kõige elementaarsemaid asju. Aga no, vist ununeb ära ja kui ma nüüd kahe päeva jooksul nägin mitu korda mingit lollust, mida inimesed sinisilmselt kõik jagavad ilma mingisuguse taustinfota, siis ma pidin kirjutama selle meeldetuletuse siia. Google on iga hetk olemas ja juba 2 lingi või nupukese läbi lugemine võib märku anda, et võib olla see loetu pole 100% tõsi.

Usalda, aga kontrolli.