Kõõõõiiik teavad, kes on perekond Simpsonid. Nad teavad perekonnaliikmete nimesid, nende iseloomusid ning üsna suure tõenäosusega ka nende naabreid, sugulasi, lähedasi.

The Simpsons ei olnud esimesed kaks aastat oma elust üldse 20-minutiline tavaline sitcom, vaid oli vaheklipp hoopis ühele teisele show-saatele, The Tracey Ullman Show’le. Need olid peamiselt umbes ühe minuti pikad ja ausalt öeldes mitte üldse sarnased sellele, mis Simpsonite maailm täna on.

Ei ole ilmselt üldsegi küsimus, et Simpsonid on väga populaarsed ja tähtsad. Homer, Marge, Bart, Lisa ja Maggie moodustavad ühe Ameerika keskklassi pere, kes pole sugugi ideaalne, aga on siiski südamelähedane ja ära tuntav. Ning kui sa ei suhestu ise ühegi tegelasega, siis näed sa Ned Flandersis enda naabrit, enda vana klassivenda või keda iganes. See maailm on nii suur, et igaühele leidub seal midagi. Lisaks, mis minu meelest on kõige hämmastavam Simpsonite osa, on nendele tegelastele hääle andnud näitlejad. Kogu Springfieldi linnal on suhteliselt sarnane häälestiil (mis minu meelest annab palju palju juurde), mis pärineb suhteliselt väikeselt näitlejate grupilt. Ma vaatan vahel niisama neid inimesi, kes teevad Springfieldi tegelaste hääli ja see on lihtsalt uskumatult meelt lahutav ja lõbus ja imeline ja hämmastav. Näiteks:

Ja kui sa oled eriti huvitatud, siis siin erinevate näitlejate erinevad karakterid, keda nad teevad:

Harry Shearer, pls! #goals

Aga kuidas on nad 30 aastat püsinud niiviisi pildis? Mõned põhjused, mille peale mina suutsin tulla:

Palju palju tegelasi

Viieliikmelisest perest saab ainult kindla koguse sisukat seriaali välja pigistada. Kui aga mängu tuua veel terve linn, saab palju rohkem! Sarjal on üle saja korduva tegelase, kõigile neile saab anda palju palju erinevaid storyline, lisa sinna sisse veel parajas koguses külalisnäitlejaid ning saadki endale 615 erinevat episoodi.

Värsked viited straight out of the culture

Simpsonid on aastate jooksul täis pikitud igasuguste viidetega kultuurile, ühiskonna sündmustele, ajaloole, tegelastele – jällegi, keegi ei jää puutumata! Mäletan, et väiksena päriselt õppisin ajaloost just tänu Simpsonitele, kui perekonna liikmed transformeerusid lugusid jutustades ajalootegelasteks ja mängisid omas võtmed ajalugu ette. The Simpsons on olnud ka teada-tuntud salajaste viidete jätmisega postritele ja tekstidele animatsioonis. Rääkides veel ühiskonnast inspiratsiooni võtmises, oli aastal 1990 Simpsonitel USA presidendiperekonnaga väike avalik sõnavõtt, kui tollane esileedi Barbara Bush tõi Simpsonid halva perekonna näiteks. Selle kohta video on siin:

Piiripealse huumori eestvedaja

Aastal 1987 ehmatasid Simpsonid oma veidikene labase huumori ja naljadega. Sellele oldi päris palju vastu (little did they know, et South Park oli teel), kuid just see tegigi Simpsonitest sellise värske piiripealse animatsiooni, milles leidus huumorit nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kui ma ise olin väike, siis mu vanemad ei tahtnud mul lasta seda vaadata, sest seal olid veidike liiga täiskasvanu naljad, aga samas just sellepärast mu vennale, õele ja mulle see nii väga vist meeldiski. See ei ole mingi nimmu-nämmu aga samas pole ta ka rõve. See on täpselt sobiv tasakaal, mida minu meelest hiljem sarnase stiiliga loodud täiskasvanute animatsioonid ei ole nii hästi leidnud. Aga eks igale oma.

Animatsiooni lõputud võimalused

The Simpsons on kategoriseeritud kui situatsioonikomöödia (vt ka Friends, How I Met Your Mother, The Office jne), mis tavaliselt paneb paika ka selle, et tegevus toimub piiratud võtteplatsidel. See on ka Simpsonite puhul nii (kes meist ei tunneks ära seda pruuni diivanit ja Homerit lösutamas diivanil), kuid just tänu animatsioonile saab neid võtteplatse laiendada ja viia tegelasi kohtadesse, kus see muidu poleks situatsioonikomöödias võimalik. See annab jällegi võimaluse uutele storylinedele ja nii ei toimugi kogu tegevus vaid Moe kõrtsis ja Simpsonite majas.

Mitte ainult üks imeline animeeritud seriaal

Simpsonid ei piirdu enam ammu ühe seriaaliga, mis tuleb kord nädalas Fox kanalilt. Simpsonid on ka raamatud, lauamängud, riided, laused, poed, kommid, meigitooted jnejnejne. Simpsonite bränd ja brändiga tooted toovad sisse miljardeid dollareid ja tänase päevani pole ilmselt Eestiski raske leida kuskilt poest mingit Simpsoni-teemalist toodet (viimati nägin vist mingeid Tic Tace). Simpsonite bränd küll pole ilmselt nii tugev, kui on näiteks Disney maailm, aga see ei jää ka sugugi alla ning maailmas on see kollane värv üks kõige äratuntavamaid.

 

Neid põhjuseid on ilmselt veel ja ausalt öeldes – mul tegelt pole aimugi, miks Simpsonid jätkuvalt nii tähtsad on ja kuidas nad pärast 30 aastat ikka veel naelutavad 4 miljonit inimest telekast nende elu vaatama. Tegijad on ise öelnud, et kauaks seda ilmselt enam ei jätku, aga praegu on kinnitatud vähemalt kaks hooaega veel. See tähendab, et vähemalt aastani 2019 on perekond Simpsons ikka veel tegemas kavalaid remarke ühiskonnas toimuva kohta ja naerutamas meid oma igapäevaeluga.

Lõppu üks classic: