Ikka ja jälle tekib mu sõpradel ja tuttavatel küsimus, kes mind kui jõusaali püsielanikku teavad – miks ma seda kõike teen, miks ma sellele nii palju rõhku pööran? Miks ma tunnen, et mu päev ilma trennita ei ole täisväärtuslik? Miks ma loobun selle nimel paljudest teistest toredatest asjadest, näiteks sõbrannadega väljas käimisest? Miks mulle on oluline minu toiduvalik, ehk ma olen otsustanud valida teadliku ja tervisliku toitumise kasuks?

Tegelikult mina ja trenn oleme käinud käsikäes juba pikalt ja laialt. Rõhuasetus on muidugi aegade jooksul muutunud, umbes 4 aastat tagasi hakkasin iseseisvalt jõusaalis trenni tegema. Ma ei pööranud sellel ajal toitumisele erilist tähelepanu, ei olnud selles osas ka teadlik. Pigem oli mu eesmärk olla lihtsalt füüsiliselt paremas vormis, tol ajal minu mõistes siis ilus oli olla peenike (mida kondisem, seda ilusam?!?!). Ma ei mõelnud sellel hetkel keha ehitamisele, ehk et mu kehal on arenemiseks piisavas koguses  toitaineid vaja. Pigem kulutasin trennis rohkem kaloreid kui neid päevajooksul tarbisin ning seejuures kaotasin vaid lihast ja tegin nii oma füüsisele kui ka vaimsele tervisele rohkem kahju kui kasu.

Praegusest veidi vähem kui aasta tagasi seadsin endale eesmärgi – osaleda bikiini fitnessi võistlustel, millest esimesteni on jäänud nüüdseks aega pisut vähem kui 1,5 kuud. Selle eesmärgi püstitamine tõi endaga kaasa üsna suure toitumisharjumuste muutuse. Pidin hakkama pöörama olulist tähelepanu makrotoitainete (süsivesikud, rasvad, valgud) osakaalule oma toidus, et mu lihased saaksid arenemiseks piisavas koguses vajalikke toitaineid. Alguses oli päris raske asjadele üldse pihta saada, mida ja kui palju on normaalne süüa… aga kõik on õpitav ning oma keha tundmine  tuleb ajaga.

Et mitte seda postitust liiga kirjuks ajada, räägiksin oma fitness journey’st laiemalt järgmises sissekandes, sest võistlused aina lähenevad ning asi muutub üha põnevamaks. Hetkel aga tuleksin tagasi antud postituse põhiküsimuse juurde –  mida trenni tegemine mulle annab?

Vabaduse omaenda mõtetes. Mul on üsna keeruline keskenduda ühele asjale. Pidevalt on peas sada mõtet ning korraga on vaja teha mitut asja, see aga ei pruugi kuhugi viia. Trenn on aga kindlasti üks neist kohtadest, kus saan tunda ennast vabana, sest kogu mu tähelepanu on minu kehal ja pingutusel ning üleliigseteks mõteteks pole lihtsalt aega. Ma ei ole  trennis allaandja tüüp, vaid ma annan endast all or nothing.

Ravim halva tuju korral. Kui ma olen kellegi peale pahane, või lihtsalt pole olnud minu päev ning tahaks kõik muremõtted peast pühkida – trenni! Pärast trennis käimist on alati justkui uus hingamine, sest treeningsaalis valitsevad mu keha küll üksnes endorfiinid. Need on need õnnehormoonid, mis muudavad paremini talutavaks valu, kehalise pingutuse raskuse ja kingivad heaolutunde sportides.

Keha vormimine. Kellele ei meeldiks olla heas vormis? Mina pole kindlasti üks neist naistest, kes lihaseid kardab, vaid mulle meeldib treenitud keha. Mida rohkem ma näen progressi, seda rohkem kasvavad mu motivatsioon ja eesmärgid. Üsna paljudel naistel on arusaam, et nii kui jõusaalis käima hakata, on kohe lihasmägi taga. Tegelikkuses on asi teisiti – naistel on lihaseid kasvatada üsnagi keeruline ning pigem on need lihtsalt ilusad ja toonuses.

Distsipliin. Kas ma suudan olla piisavalt järjepidev ja tugev, et panna näiteks vastu heale toidule pidulauas (pirukad, koogid ja niisama tühjad süsivesikud), nädalavahetustel linnas käimistele, alkoholile, kas natuke või üldse mitte? Kogu see teekond on kasvatanud mind iseloomult palju tugevamaks, et suudan vabalt ahvatlustele ”EI” öelda. Sihikindlus ja motiveeritus on see, mis viib sihile!

Keha tundma õppimine. Iga päevaga õpin oma keha valitsema rohkem, kui tegin seda eile. See on imeline mäng ja tasakaalu leidmine  minu vaimse ja füüsilise  keha vahel. Fitnessis on väga oluline tunnetada oma õiget treeningkoormust, et leida tasakaal. Mõnel juhul tuleb hoida ennast tagasi, teisel juhul iseenda piire ületada. Tähtis on teadvustada igat hetke ning tunnetada suurepäraselt oma keha ja üldist seisundit.

Loomulikult on ka minul raskemaid päevi, kui olen kehalt ja vaimult väsinud ning tahaksin ainult voodis lamada. Motivatsiooniks on alati teadmine, et seda tunnet peale trenni ei suuda miski asendada. Minule annab trenn küll pigem rohkem energiat, kui seda võtab. Elu on mulle näitanud, et tänu aktiivsele füüsilisele tegevusele suudan olla parem, õnnelikum, edukam ja järjepidevam ka teistes eluvaldkondades.

Ma siiralt loodan, et Sina, kes sa seda praegu lugesid ning äkki oled hetkel või tulevikus valiku ees, kas minna trenni või lamada teleka ees krõpsupaki seltsis edasi?! Kui otsustad valida esimesena nimetatud variandi, siis ma  garanteerin sulle 100%, et homne sina tänab sind.

Quotefancy-17969-3840x2160